Võrdse kohtlemise seadus
Võrdse kohtlemise põhimõte on kantud ideest, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed. Õigus seaduse võrdsele kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning see on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Võrdse kohtlemise nõue on loodud selleks, et lõpetada ajalooliselt tõrjutud elanikkonnagruppide õiguste piiramine ning tagada kõigile sõltumata nende identiteedist või päritolust võrdsed õigused ja võimalused.
Põhiseaduse § 12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Loetletud omadused või tunnused on diskrimineerimistunnused. Inimest kaitstakse just nende tunnuste tõttu diskrimineerimise vastu, sest nende tunnustega seoses on paljudes ühiskondades kõige enam diskrimineerimist esinenud.
Eesti seadused ja rahvusvahelised inimõiguslepped määravad põhiseadusele lisaks kindlaks tunnused või omadused, millega seoses ei tohi inimest panna ebasoodsamasse olukorda. Mõned nendest tunnustest on sellised, mida inimene muuta ei saa, nagu sugu, rahvuslik päritolu või puue. Mõned on sellised, mis võivad elu jooksul muutuda, näiteks veendumused või usutunnistus.
Võrdse kohtemise seadus kaitseb inimest ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud tema rahvusest, nahavärvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest.
Seaduste kaitse erinevate tunnuste puhul on erinev. Kui inimese sooga seonduvalt on diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, siis näiteks puudega seoses kaitseb võrdse kohtlemise seadus inimest ebavõrdse kohtlemise eest vaid töövaldkonnas ja hariduses.
Niisiis on oluline mõista, et võrdset kohtlemist puudutavad seadused ei kaitse inimest igasuguse elus ettetuleva ebavõrdsuse ja ebaõigluse eest.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mille järgi peavad naistel ja meestel olema võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused. Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on hariduse saamisel, tööelus ning teistes valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi peab väärtustama võrdselt. Inimese sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades. Ühiskonna arengu seisukohast on tegemist poliitilise eesmärgiga. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus.
2004. aastast kehtib Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus.
Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja:
- Põhjalikult analüüsida ühiskonnas esinevat soolist ebavõrdsust ning selle põhjusi.
- Vähendada soolisi lõhesid ning sobivaid meetmeid kasutusele võttes kaotada naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus.
- Luua naistele ja meestele reaalsed võrdsed võimalused osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
- Tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine, keelates diskrimineerimise ning tagades tõhusa õiguskaitse diskrimineerimist kogenud inimestel.
Mõlema soo esindajatel peavad olema võrdsed võimalused mõjutada poliitilisi, majanduslikke ja teisi ühiskonnaelu määravaid otsuseid.
Euroopa Liidu kodaniku seadus
Euroopa Liidu kodaniku seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid ning sätestab Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused.Euroopa Liidu Kodaniku seadusest ja võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikest 8 tulenevalt tegutseb volinik Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks. Juhindume reeglist, et Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajat tuleb sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt Eesti kodanikuga vastavalt direktiivile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires.
Töötajate vaba liikumine
Töötajate vaba liikumine annab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele võimaluse valida töökoht ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud ei vaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis töötamiseks tööluba. Kõikides EL-i liikmesriikides saavad teiste EL-i liikmesriikide kodanikud valida vabalt kõikide töökohtade vahel samamoodi nagu selle riigi enda kodanikud, ka nende peredel on õigus kolida riiki, kus töökoht asub.
Euroopa Liidu kodakondsus
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajat või ametnikku ja tema perekonnaliiget tuleb sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt Eesti kodanikuga. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötaja või ametnik ja tema perekonnaliige, kes leiab, et ta on kannatanud või kannatab töötajate vaba liikumise õiguse teostamise põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu või et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud, isegi kui selline töösuhe, millega kaasnes väidetav piiramine, takistamine või diskrimineerimine, on lõppenud, võib kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid samadel alustel ja ulatuses nagu Eesti kodanik.
Euroopa Liidu kodanikust töötaja ja tema perekonnaliige
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajat või ametnikku ja tema perekonnaliiget tuleb sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt Eesti kodanikuga. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötaja või ametnik ja tema perekonnaliige, kes leiab, et ta on kannatanud või kannatab töötajate vaba liikumise õiguse teostamise põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu või et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud, isegi kui selline töösuhe, millega kaasnes väidetav piiramine, takistamine või diskrimineerimine, on lõppenud, võib kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid samadel alustel ja ulatuses nagu Eesti kodanik.
