Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi (miski millegagi) võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut, isikute gruppi või faktilist asjaolu, keda või mida omavahel võrrelda.
Diskrimineerimise tuvastamine eeldab kõigepealt ebavõrdse kohtlemise tuvastamist. Seejärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust ehk seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus. Mõistlik põhjus saab olla vaid kaudse diskrimineerimise puhul, otsese diskrimineerimise puhul õigustust pole. Küll aga võivad puududa diskrimineerivad asjaolud. Näiteks kui töökohale kandideerib kaks töötajat, kellest ühe kvalifikatsioon, töökogemus ja oskused konkreetset tööd teha on oluliselt paremad kui teisel, erivajadustega kandidaadil, siis ei loeta erivajadustega kandidaadi mittevärbamist diskrimineerimiseks, kuna võrreldav teine kandidaat oli objektiivselt sobivam pakutavat tööd tegema. Kui olukord oleks vastupidine – puudega kandidaadi oskused ja kvalifikatsioon on paremad, aga tööle värvatakse isik, kes ei ole puudega, siis tõenäoliselt oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
Kui sul on kahtlus ja sa ei suuda ise tuvastada, kas sind on ebavõrdselt koheldud või mitte, räägi oma murest kolleegide, otsese ülemuse või personalijuhiga. Kindlasti ei tohi kannatada ja elada stressis.
Kui Sa ei leidnud oma murele vastust, siis võid pöörduda võrdsete võimaluste voliniku poole vabas vormis e-kirja teel aadressil avaldus@volinik.ee. Voliniku poole pöördudes ei avalikustata pöörduja isikut ning soovi korral tagatakse anonüümsus.
