Näide. 15-aastane alaealine sõlmis tööandjaga käsunduslepingu. Töö sisuks on restoranist sooja toidu tellijate kodudesse kohale viimine. Pöörduja ise ja ka lapsevanem arvavad, et see on üks paremaid võimalusi alaealise tööks, sest töötaja saab ise otsustada töö tegemise viisi ja tööaja ilma ette teatamata. Töötajal on vaja ainult äppi sisse logida ja sellega on ta tööandjale teatanud, et ta on valmis tööülesandeid kohe vastu võtma ja täitma. Tööandja annab tööülesanded olemasolevatest tellimustest lähtudes. Kui töötaja on äpist välja loginud, siis sel perioodil talle tööülesandeid ei anta. Tasu on kokku lepitud tegelikult tehtud töö eest. Pere on teinud alaealise tööks ka investeeringuid, et tal oleks ohutu, hea ja kerge töötada.
Tööinspektsioon saatis tööandjale märgukirja ja selgitas töölepingu seaduse nõudeid alaealise töö kohta. Tööandja sai märgukirjast aru nii, et tööinspektsioon keelab alaealistel konkreetse töö tegemise käsunduslepinguga, kuid lubab seda tööd teha töölepinguga. Nii töötaja kui ka tööandja arvates ei saa seda tööd teha töölepinguga, sest tööaja planeerimine ja graafiku koostamine enne kalendrikuu algust ei ole võimalik kummalgi poolel. Tööinspektsioon ei võtnud märgukirjas seisukohta täiskasvanute töö osas.
Volinik leidis, et juhul kui nii töötaja kui ka tööandja on seisukohal, et konkreetset tööd ei saa ette planeerida ja töötaja võib iseseisvalt otsustada nii tööaja kui ka töötegemise viisi, siis võib tegemist olla võlaõigusliku teenuse osutamise lepinguga. Kui täiskasvanud inimesed teevad tööd käsunduslepinguga ja seda saab lugeda õigeks lepingu liigiks, siis sama töö puhul alaealistele teenuse osutamise lepingu keelamine, mis muudab selle töö saamise võimatuks ilma seaduses nimetatud keelavate põhjusteta, võib definitsiooni kohaselt olla diskrimineeriv vanuse tõttu.
