Lõpetame vaikse kannatamise

Enamikule inimestest on harjumuspärane varjata tööl tekkinud konflikte või oma tervisehädasid, kuigi need segavad meie töö tegemist. Me ei räägi oma muredest, sest me ei tunne, et selline avatus on töökohas teretulnud.
Me kardame aususega teenida ebaõiglase kohtlemise, või veel hullem, vallandamise.

Inimene veedab tööl ühe kolmandiku kogu oma elust

See on keskmiselt 90 000 tundi. Tööl ja sellega seotud keskkonnal on hiiglaslik mõju meie heaolule. Võib julgelt väita, et tööl kogetu on geenide järel teine faktor, mis dikteerib suurt osa meie elu- ja inimkvaliteedist täiskasvanueas. Seega on tööandjatel märkimisväärne võimalus muuta inimeste elusid elamisväärsemaks ja õnnelikumaks.

Kaks kolmandikku Eesti töötajatest on rahulolematud juhtimiskvaliteediga

Sellist tööalast rahulolematust ilmestab fakt, et suur osa võrdse kohtlemise voliniku büroole laekuvatest kaebustest on tulnud inimestelt, kes elavad oma tööandja või kolleegide hirmus.

Muutused võtavad aega, aga oluline on liikuda õiges suunas

Oleme ette valmistanud järgmise suure sammu, mille iga eesrindlik ettevõte või organisatsioon saab enda inimeste hüvanguks astuda. See on teadlaste, juhtide ja töövõtjatega koostöös kirja pandud arusaam, kuidas võiks toimida kaasaegne ja toetav kollektiiv. Selle eesmärk on luua senisest empaatilisemad töökeskkonnad, kus inimene tunneb, et võib rääkida oma muredest, ilma et peaks kartma tagajärgede pärast – sest väikese abiga saame me kõik olla oma töös produktiivsemad.

Praktikasse rakendamise lihtsustamiseks oleme need juhtnöörid muutnud töö sisekorra eeskirjade lisaks, mida on kerge alla laadida, kollektiivile tutvustada ja allkirjastada.

Põhjuseid liitumiseks

1

Probleemide vältimine

Kõikide töötajate võrdselt ja võrdsete võimaluste alusel kohtlemisel on igaühe personaalne tööõnn suurem. Kui peaksid kerkima delikaatsed situatsioonid, siis on neid konkreetsete juhiste olemasolul märksa lihtsam lahendada.

2

Väiksem tööstress

Kui töötaja teab, et oma erivajadusest rääkimise korral tuleb tööandja talle vastu ning aitab tal töö ümber korraldada, siis kahaneb tööstress ning kasvab tööl käimise rõõm. Lihtne.

3

Haiguspäevade vähenemine

Kui tööandja teab oma töötaja erivajadusest või terviseprobleemist, siis suudab ta paremini arvesse võtta tema vajadusi ja luua turvalisema ning jätkusuutlikuma keskkonna kõigile töötajatele.

4

Kahanenud kaadrivoolavus

Kui tööandja hoolib oma töötaja tervisest, s.h. vaimsest tervisest ja erivajadustest, ning toetab seda, siis on töötaja töörõõm suurem. See aitab kaasa nii kollektiivi kui ka kogu ühiskonna sõbralikumaks muutumiseks.

Mida sisekorra eeskirjade lisa käsitleb?

  • Kuidas üksteist hoida?
  • Kuidas toetada töötaja võrdseid võimalusi ja arvestada tema erivajadustega?
  • Mis on diskrimineerimine?
  • Millised on töötaja olulised vajadused?
  • Mis on erivajadus?
  • Kuidas peaks töötaja oma erivajadusi kommunikeerima?
  • Kuidas peaks tööandja töö ümber korraldama?
  • Kuidas peaks tööandja talle usaldatud infoga ümber käima?
  • Milline on üldine toetav käitumistava?
  • Kuidas diskrimineerimist tuvastada?
  • Kuidas etteheidetega ümber käia?
  • Millist käitumist toetavas kollektiivis vältida?

Toetavad kollektiivid